Olle Kejonen: Foto: Lisa Kejonen.
Olle Kejonen: Foto: Lisa Kejonen.

Sámigiella (G)ollegiella

Olle Kejonen lea dal válbmen su vearbagirjji julevsámigielas. Nuorat áviissas son muitala got lea leamaš čállit girjji, ja manin julevsámigiella lea rikkis giella.

Munnje lea leamaš ná: mon lean oahppan davvisamegiela muhto Isa lea julevsamegiel guovllos eret. Danin mon lean valdán giela ruovttoluotta dáinna girjjiin. Dál lea šaddan dakkar dilli ahte davvisamegiella lea sámi máilmmi “lingua franca”. Visot ohppet davvisamegiela, vaikko leat ruoššabeal sámis, vaikko Staares, muhto ohppet goit ge davvisamegiela. Dat lea veahá ahkit mu mielas, go gavdno riggodat visot samegielain.

Go lea nu váttis gavdnat girjjiid ja giellagurssiid, ja oahppat julevsámi skuvllas go ii gávdno materiála, de lea dát girjebargu leamaš dehálas sihke munnje, ja gal sávvamis šaddá dehálas iezáide nai.

Gal dat lea olu sanit mat leat seammeláganat go davvisamegielas, ja earenoamážit dat giella maid hollet Gironis gos mon lean eret. Go dat lea nu oarjjabeal davvisamegiella. Da lea leamaš somá veardidit daid, ja oaidnit; jaha, julevsamigillii lea ovdamearkka dihte “heahto”, dahje “vuohtjit” muhto davvisamegielas dat leat suopmansatnit. Okta satni maid mon in goassege leat geaktán goit davvisamegillii lea ráhkistit, mii julevsamigillii lea eahtsit. Eahtsit-sátni lea ođas munnje go mon lean bargan girjjiin.

Mus lea leamaš nu buorre veahkkin mu korrektuvralohkki Ann-ristin Skoglund, son lea čeahpes julevsamegiel sámasteaddji. Mon lean samegiela oahppan, ja in leat nu ollu jurddahan dan giellaboliissa birra, beare geahččalan ja duostan sámastit.

Ja go duosttat seguhit sániid de oahpat. Da lea beare lunddolaš seguhit gielaid. Nugo jus mon hoalan ruoŧagiela gal mon seguhan engelasgiela nai dasa. Dat ii leat imaš munnje.

Mon lean maid oaidnán dán vearbagirje-barggus ahte loatnasánit lea dehálaš oassi gielas, ja dat sáhttet boahtit suomagielas dehe ruoŧagielas.

Guokte jagi áigi de almmuhuvvui julevsámegiel sátnegirji neahtas, man muhtun Kintel lea čállán, ja dat lea almmuhuvvun Norgga sámedikki bakto. Ja das lea dárugielas julevsámegillii, ja julevsámegielas dárugilli, ja dan mon lean geaktán vaikko man ollu. Dat mii lea leamaš váddámus lea gávdnat áiggi bargat deinna. Delle go mon bargen arkiivas Ruoŧa Radios,čohkkájin ijáid eahkediid busses ja čállen.

Mus lea dekkár unna dihtoraš 10 tumme, ja dasa mon lean čállán girjji. Ja mon vajálduhtten oktii dan dihtora bussii, mon dahken juste dego Mikko Svonni dagai! Lihkkus ledjen olles barggu seastán USB-muitui! In diede gos lea dat dihtor, dat suoladuvvui.

Mon lean dán girjji vehá suollemasat dahkan. Lean ožžon ruđa sámedikkis ja de diggi sáddii preassadiedu muhto mon in leat nu ollu hoallan dan girjji birra danin go lean jurddahan lea buoret ahte in “ropa hej förrän du är över bäcken”

Lean easkka dál go válbmanišgođii ahte lean almmuhan dieđu dan girjji birra. Muhto mu korrekturlohki gii lea oahpaheaddji lohká leat stuora dárbbu dákkár girjái. Manjimus beavvi ođđajagimanus 2014 mon almmuhan dan almmolaččat, muhto dál lean juo addán moadde čuođi jåhkamåhkkái ja moadde čuođi maiddá norgii. Gal duođain gávdno beroštupmi dasa.

Muhto dovddan jus beare okta áidna nuorra sapmelaš oahpašii vehá sámegiela dáinna girjjiin, de mon lean duhtivaš.

Tobias Poggats

Fakta Olle Kejonen
Ålder: 22 år.
Bor: Stockholm  tillsammans med sin flickvän.
Jobbar på: Sameradion som reporter.
Aktuell med: har släppt en lulesamisk verb-bok.