Danin feminisma dárbbašuvvo Sámis

“Making space for indigenous feminism”-girjjis sápmelaš ja dutki Rauna Kuokkanen cuiggoda myhta nana sámi nissonis. Stereotiipa, mii dávjá geavahuvvo ovttageardánahttit ja duššindahkat Sámi nissoniid gáibádusaid ja álgagiid.

Dákkár gova vuolggasadji lea 70- ja 80-loguid politihkalaš lihkadusas, mas sápmelaččat čalmmustahtte, ahte sámenissonat eai lean seammá dulbmon ja sis lei stuorat váldi go eará davviriikkaid nissoniin.

Árbevirolaččat nissoniin leamaš stuorat váikkuhanváldi sámeservodagas. Sis soaitá leamaš váldi bearraša ruhtadoalu ektui, leamaš opmodat maid sii leat ieža eaiggádan, leamaš vejolašvuohta váldit iežaset loanaid ja árben opmodaga seammá eavttuiguin go albmát servodagas. Sullalagaid eará álgoálbmogiiguin sápmelaš bearrašat leat juohkán dásseárvosaččat bargguid ja dakko bokte atnán dásseárvvu sohkabeliid gaskkas.

Kuokkanen čujuha kritihkas dáláža stereotiippaide. Otná beaivve Sámis leat ovdamearkka dihtii stáhtat bahkken sisa ja heivehallan sámeservodaga lágaid ja njuolggadusaid, mat rievdadit eallindiliid mat árbevirolaččat leat leamaš. Industrialiseremis ja dan mielde servodaga ruđalaš dilit eai leat nugo árbevirolaččat leamašan.

Ruoŧa girko gildosa geažil otná beaivve eai leat galle olbmo geat bajásšaddet iežaset luđiiguin. Olusat leat massán giela eaige máhte hállat eatnigielas etniinis dahje áhkuinis ja ádjáinis ja leastadianismma dihtii ságastallan seksualitehta birra lea tabu.

Jus stáhta ja majoritehtaservodat leat rievdadan stuorra osiid eallimisttámet de livččiige badjelgeahččan navdit, ahte nissoniid eallindilit eai leat rievdan unnimus – ja dušše navdit ahte dat leat nugo ovdalge. Danin myhta nana sámi nissonis lea vuohki hilgut vejolaš dásseárvorahčamušaid sohkabeliid gaskkas – danin go sámenissoniinhan “lea jo buot bures”.

Servodat rievdá. Danin dárbbašit sohkabealledihttiid ja dutkiid geat sáhttet čielggadit Sámi váldeoktavuođaid ráhkadan dihtii olbmuide seammá vejolašvuođaid eallit dan eallima maid ieža válljejit.

Vearrámus mii boahtá girjjis ovdan lea Kuokkanen govvádus sámenissoniid balu birra identifieret iežaset feministan. Muhtin oassái dat lea leavvan jurdda, ahte feminisma eahpealmmálaš  (ja ii pro-nissoniidda geainna dat iešalddis lea) ja danin go nissonat ballet albmáid bilkideamis.

Gávdnojit eatnat dáistaleamit dáistalan láhkái Sámis. Iešstivrejumi, giela ovddideami ja eanan- ja čáhcevuoigatvuođaid birra. Muhto jus sohkabealledutkan čájeha ahte nissonat ballet dáistalit iežaset válddi ovddas – gosa mii leat jođus máilmmis? Makkár árvu lea eallit máilmmis gos dušše bealli olbmuin Sámis lea vejolašvuohta hárjehit válddi? Mii lea dat moskkos oaidnu iešstivremii jus vállje dušše okta olmmošjoavkku ovddastit joavkku ja de bilkidit ahte čužžot nuppi bealde?

Lean oalle sihkkar ahte leat olu nana ja fámolaš nissonat Sámis, muhto geavahit stereotipiijaid hilgun dihtii ságastallama mii otne lea dehálaš sámenissoniidda lea oanehaš, egoisttalaš ja doavkái olles sámi servodahkii.

Muhto nugo daddjon mun sajáiduvan feministtalaš beallái – fuolatkeahttá sohkabealis – ja sávan ahte earát geat dovdet iežaset ávžžuhuvvon lea roahkkatvuohta čuovvulit váimmu ja dahkat seammá. Buohkaid ovttaárvosašvuođa dihtii.

Text: Tobias Poggats
Översättning: Jenni Laiti



Åsikter som publiceras under opinionsmaterial står den egna artikelförfattaren för. Nuorat delar nödvändigtvis inte åsikterna som framförs utan publicerar detta för att uppmana till en fri och öppen diskussion i det samiska samhället. Om du vill svara på en artikel och få ditt svar publicerat här kan du maila in till info@nuorat.se och bifoga ditt svar i brevet.

Texten förväntas vara mellan 3000 och 4000 tecken.